Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi

Vabandan taaskord, et pole jõudnud vahepeal jälle kuu jooksul siia kirjutama. Eks oli kiire aeg ja mitmel tasandil kogemist. Mingil hetkel oli küll selget tunnetust, et võiksin kohe kirjutada, aga siis ikkagi kuidagi liikus aeg nõnda edasi, et kirjutamine jäi tegemata. Ma kindlasti pole loobunud oma blogi pidamisest. Lihtsalt vahel raske seda enda jaoks prioriteetseks pidada ja tundub, et tuleks justkui kõigi teiste küsimustega esmalt tegeleda. Nüüd aga olen valmis vahepealset aega eelmisest postitusest analüüsima.

Analüüsin juhtunut nädalata kaupa, nõnda on mul endal lihtsam möödunut uuesti läbi elada.

4.-10.mai 2026

Pärast postituse tegemist 5.mail oli mul veel paar kodust päeva, kus sain peamiselt maal olles patareisid laadida ning ennast vabalt tunda. Seejärel oli puhkuse lõpus 8-11 mai pärastlõunani Tallinnas sugulaste juures. Sain kogeda vaimset vaheldust kodu piirkonna elust ning tajuda teiste elurütmi ja vahetada mõtteid eluvaadete kohta. Mulle alati meeldib nende sugulaste juures käia, sest tunnen ennast seal koduselt ja nagu oma perekonna liikmena 🙂 Minu vaated elule on aktsepteeritud ja toetatud. Ma tunnen alati, et saan nendest külaskäikudest juurde vajalikku energiat ning uut inspiratsiooni, et oma eesmärkidega elus veelgi julgemalt edasi minna. Ma alati puhkan seal ennast hästi välja 🙂

11. mai-17.mail 2026

Nädal alagas kodutuleku päevaga Tallinnast. Mäletan, et sel päeval oli ainulaadne ilm, kus mereääres oli üsna jahe päev, kuid Tartusse jõudes oli suvine soojus juba kohale jõudnud ja nii oli hea puhkuselõppu nautida. Sel nädalal oli aktiivne meeskoori koorielu, esmaspäeval proov ja neljapäeval järjekordne bowlingu õhtu neile laulumeestele, kes olid üritusest huvitatud. Bowlingu õhtud on minu eestvedamisel sündinud ja sel hooajal õnnestus neid kahel korral korraldada. Loodan, et need jäävad ka edaspidi kogu koori seltsielu kaunistama ning osalevaid laulumehi ühte seadma. Praegune kord andis palju positiivset emotsiooni juurde, et igapäevaste väljakutsetega paremini toime tulla.

See nädal oli tööalaselt üleminekuks puhkuselt tagasi töölainele saamiseks. Esialgu oli ainult üks tööpäev korraga ja siis sain veel 3 päeva puhata. Need 3 päeva olid justkui puhkuse pikenduseks, mille ka rõõmuga ära kasutasin, et veel enda edasistele eesmärkidele pühenduda. Õnnestus füüsiliselt ka väsimust endast veelgi rohkem välja saada. Nädalavahetus oli juba töörütmi sisseelamine ning see õnnestus hästi.

18-24.mai 2026

Edasi järgnevad 4 nädalat, kus igas nädalas leidus(b). Üks või mitu tähtsündmust ning ülejäänud elu selle ümber lisab sügavat tähendust veelgi juurde.

Nädalas algas esmaspäevase enda päevaga, kui saan teha trenne ja osaleda kooriproovis. Seejärel tuli üks tööpäev, mida on vaimselt lihtsam teostada, kui mitut järjestikkust päeva, sest on teada, et pärast tööpäeva saabub jällegi puhkepäev või isegi mitu.

Kolmapäeval sain taas teha treeninguid, keskenduda isiklikele küsimustele ning kohtuda ühe oma sõbrannaga. Temaga koos olles möödub alati aeg nii kiiresti ja turvaliselt. Tunnen, et ta on nende inimeste hulgas, kellega saan alati julgelt ja avatult suhelda. Tema roll on väga suur minu hingelises tervenemises, sest temaga tutvudes ja koostööd alustades olin hingeliselt väga katki ning tuleviku suhtes segaduses, kuid ajajooksul olen muutunud üha enesekindlamaks, sest tema pidev hingeline õrnus ning mõistmise suurenemine minu suhtes on pannud mind selles suhtluses ennast turvaliselt tundma. Selle pealt on saanud toimuda suur vaimne edasi liikumine. Lisaks antud sõbrannale on veel mitu inimest, kes on väga aidanud mul hingeliselt üha tervemaks saada ning andestada erinevatele inimestele eelnevas elus kogetud haiget saamised.

Edasi olin 2 järjestikkust päeva tööl, mis on selles mõttes hea, et siis saab mitu päeva töölainel peamiselt tööst mõelda, eks seda tuleb ka eraelulisi toimetamisi ja tegemisi.

Seejärel laupäeval saabus nädala peamine kõrghetk, kui osalesin meeskooriga järjekordsel Haaslava laulupäeval, kuhu kogunevad kokku mitmed Lõuna-Eesti meeskoorid ja lisaks erinevad külalised kaugemalt. Tundsin, et sain sellest päevast juurde palju positiivset rõõmu üheshingamisest ja laulmisest. Siiski vaimse poole pealt ei ole täielikult rahul, sest vaimne ettevalmistus esinemiseks ei tulnud päris nii välja nagu ma lootsin. See andis kontserdi ajal tunda, et laulmine polnud nii vaba, kui oleksin lootnud. Ma kunagi varasemas postituses olen rääkinud, et minu jaoks on oluline saada enne koorikontserdit paika endaga ülitundlikkusega toimetulek ja samas valmistuda laulude esitamiseks. Osaliselt ebaõnnestunud eelhäälestuse puhul tundsingi, et olen justkui kohal ja rõõmus sündmuse toimumise üle, aga samas midagi on puudu, et fookus pole täielikult paigal. Eks alati ei saa ideaalset häälestust leida, aga siiski sooviks ka harva esinemisel kogeda enesetunnet, mis pole päris see, mida ootaks. Ilmselt mõjutas tõsiasi, et mõned kuud polnud ma avalikult kooriga esineda saanud.

Nädal lõppes taas psühholoogilise tööpäevaga, kus pärast kerget pingelangust oli vaja ennast uuesti kokku võtta.

25-31.mai 2026

Nädal algas 3 päevaga endale, mille jooksul sain kohtuda oma kogemusnõustajaga, kes on ka üks peamistest inimestest, kes on aidanud mul hingeliselt tervemaks saada ja keda ma seetõttu kogu hingest väga sügavalt austan. Sel nädalal jätkusid loomulikult täiesmahus treeningud ka jõusaalis ning rattal, et valmistuda järjekordseks võistluseks.

Peatähelepanu koondus koori kevadkontserdile, mis toimus R 29.mai õhtul. Paraku oli taaskord kontserdipäev 2-e psühholoogilise tööpäeva vahel, kuid seekord suutsin tänu eelnevatele puhkepäevadele leida reedeseks esinemiseks vaimseks väga sügava häälestuse, mis kestis kenasti kontserdi lõpuni välja. Kontsert pakkus loodetud emotsioone ning võttis edasisteks esinemisteks suuresti pinge maha, sest vajalik positiivne kogemus sai läbi elatud. See on psühholoogiliselt väga huvitav seisund, mis tekib, kui pole saanud mitu kuud kooriga esineda ja siis justkui tuleb hakata otsast peale esinemiseelseid rutiine looma ning läbi elama. Õnneks andis eelmise nädalavahetuse kogemus võimaluse teha vajalikud korrektuurid.Jäin koori kevadkontserdiga väga rahule. Pärast oli hea kontserdi salvestust ka endal järele kuulata. Pärast kontserti tundsin suurt rõõmu ja samas ka pingelangust, sest enne kontserti oli ikkagi muretsemist üksjagu, kuidas kõik õnnestub.

Järgmisel tööpäeval käisid peas eelmise päeva laulud ja emotsioonid, seetõttu olin endaga sellel päeval õrn, üritasin lihtsalt tööpäevaga võimalikult rahumeelselt hakkama saada.

Nädal kulmineerus perepäevaga Tallinnas, kus sai avastatud mõnda põnevat seni käimata kohta ja avastada mõnda kohta uuesti. Päev lõppes imelise Lee rahvatantsuansambli juubelikontserdiga Eesti Vabaõhumuuseumis. Selle ansambli ühes rühmas tantsib ka minu imeline õde Sandra, kelle tantsimist on alati suur rõõm vaadata. Kõige selle peale, mis eelneva nädala jooksul olin läbi elanud, oli lihtsalt hea nautida vaheluseks ka teiste esinemist, ilma et peaks ise tundma vastutuse koormat. Sellised suured hetked annavad elule tegeliku sügavuse ja tähenduse 🙂

1-7 juuni 2026

Üks tiheda graafikuga nädal läbi ootas ees juba järgmine. Nädal algas esmaspäeval treeningute ja kooriprooviga, kus pärast suurt kontserti jätkus ettevalmistus hooaja kahe viimase esinemise jaoks.

Siis järgnes 3 järjestikkust tööpäeva, millest esimene möödus kiires ja kerges rütmis, sest olin kassaliinis koos inimesega, kellega saan olla mina ise ning oleme üksteise suhtes kogu päeva jooksul väga toetavad. 2 järgmist päeva olin aga tööl kõige keerulisema kolleegiga oma töökohal. Keerukus seisneb selles, et paraku on tegemist kõige negatiivsema inimesega, keda olen oma elus kunagi kohanud. Ta otsib vigu isegi sealt, kus ei peaks neid otsima. Õnneks olen leidnud ma kogemusnõustaja abil võtted, kuidas luua endas seisund, mille abil saan temaga koostöötades siiski vaimselt terveks jääda endale erilist kahju tegemata. Nii möödusid ka need vaimselt rasked päevad siiski üsna edukalt.

Järgnes reede, mis oli ümberlülitumiseks negatiivselt energialt üdini positiivsele energiale. Lisaks hakkas vaimne ettevalmistus pühapäevaseks Tartu Rattaralli 61 km-i sõiduks. Selle päeva hommikul tegin ära viimase võistluseelse rattatreeningu, mis andis soovitud tulemuse ja tunnetuse võistluseks. Kohtusin ühe oma parima sõbraga, kes on eestlane, aga elab alaliselt Inglismaal ja on sinna loonud oma pere ning kodu. Temaga kohtumised mõjuvad mulle alati hästi, kahju, et need on füüsilises mõttes harvad, sest peamiselt suhtleme videokõnede kaudu, aga seda enam oskan neid päris kohtumise hetki sügavalt hinnata ja kogeda. Sain kõigist oma muredest siiralt ja ausalt rääkida ning kuulata ka tema omasid. Sain aru, kui väga mul on vedanud, et see inimene on päriselt minu sõber ja hoolib minust siiralt 🙂

Laupäeval olin kodune igas tegevuses paistis ettevalmistust pühapäevaseks rattaralliks. Panin kenasti stardinumbrid rattale ja riiete külge. Lisaks tegelesin veel koori küsimustega ning nautisin niisama olemist. Tegin kõik, et maksimaalselt puhata, aga samas mitte olulise võistluse eel üle mõelda. Sain õhtul rahulikult uinuda

Pühapäev oli tõeline suurpäev, mis pakkus kuhjaga positiivseid emotsioone. Juba hommikul ärgates oli selge valmisolek sõiduks olemas ja keskendumine oli samuti väga sügavas olekus. Teadsin, et ettevalmistus oli õnnestunud suurepäraselt. Veel viimased ettevalmistused kodus ja nii sai võistluste stardipaika teele asutud. Seal liitusid minuga mu sugulane ja tema sõber, kellega koos olen juba aastaid koos Tartu Rattarallil osalenud ning nende abil sain ka rattasõidu pisiku külge, mis on nüüd edaspidi tänu õigele treenerile veelgi suuremaks kasvanud. Selle pühapäevase sõidu käigus ma mõistsin, et olen osa suuremast ratturite kogukonnast, kuhu kuuluvad erinevate eesmärkidega inimesed, osad sõidavad tulemuse peale ja teised lihtsalt naudivad sõitmist, aga kõik nad siiski soovivad elus kogeda midagi enamat. See teadmine annabki kogu protsessile laiema mõtme.

Võistlustunnetus oli kogu sõiduajal ühtlane ja suutsin tugevalt pingutades edukalt lõpuni välja jõuda. Tugev külje- ja vastutuul mõjutasid suurel osal rajal edasi liikumist, aga õnneks on treenituse tase juba niivõrd hea, et on võimekust tuulest edukalt läbi murda. Kõige viimase aja treeningute ja võistluse pingutuste krooniks lõpetasin ajaga 2.25:54 🙂 See on väga hea tulemus, sest parandasin oma 3 aastat tagasi samal rajal sõidetud aega ca 19 minutiga. See on vägev areng. Ja tunnetan, et eelmise aasta spordiklubi vahetus on ainult positiivselt mõjunud, kui esimese aasta ja 3 kuuga on toimunud füüsilises mõttes tugev edasiminek. Nüüd on endas põnevust, kaugele võin veel edasi areneda, kui süsteemset treenimist jätkan? Samal õhtul sain taaskord kohtuda oma imelise sõbrannaga, kes on mu füsioterapeut, et saada vajalik lõõgastus lihastele pärast tugevat pingutust. Viimastel päevadel olen veel väga head võistlustulemust nautinud ja saanud erinevatelt inimestelt positiivset tagasisidet oma tulemusele. Samas tuleb spordile omaselt ka harrastuspordis vaikselt hakata vaimu seadma uute eesmärkide liikumise poole.

Käesolev nädal 8-14 juuni

Esmaspäeva algas hommikuse puhkuse ja taastumisega võistlusest. Tänu kiirele võistlusjärgsele massaazile sain esmaspäeval kenasti ringi liikuda. Toimus kooriproov, et valmistuda eeskätt reedeks esinemiseks Maaülikooli lõpuaktusel.

Teisipäeval oli veel üks tööpäev kõige keerulisema kolleegiga, aga seekord oli lihtne kindlasse häälestusse minna, sest vahepealne aeg oli möödunud mulle rõõmustavalt.

Täna olen saanud puhata ja tegeleda nii isiklike teemade kui ka koori asjadega. Samuti kirjutada mõnda aega praegust postitust.

Homme (neljapäeval) ootab ees üks psühholoogiline tööpäev, mille eesmärgiks on anda endast parim, aga jääda ellu, et hoida piisavalt energiat reedeseks kooriga esinemiseks.

Reedel ootab ees mõnus kooripäev. Keskpäeval esinemine Maaülikoolis ühel lõpuaktusel, mis on meeskoori igaaastane traditsioon. Siis paar tundi aega endale ja õhtul ametlik hooajalõpupidu meeskooriga, kuigi päris hooajalõpp on alles paari nädala pärast Viljandis toimuval EMLS-i laulupäeval.

Treeninguid teen sellel nädalal kergemalt, aga päris tegemata ei saa jätta, sest keha on harjunud pingutama ja olema üsna pidevas liikumises. Laupäeval ja pühapäeval lõpetan nädala tööl kahe järjestikkuse tööpäevaga, siis on hea tagasi vaadata ajale, mis on viimastel nädalatel minu elus toimunud ja kui kiiresti on aeg tegelikult möödunud. Tööl õnneks on jaanide kulminatsioonini veel veidi aega, seega on hea, et muud kulminatsioonid toimuvad veidi varem.

Eraldi toon suure spordifännanina välja, et meie ajajärgi juba homme (neljapäeval 11.06) algavad Mehhikos, Usa-s ja Kandada järjekordsed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Kindlasti tõeline maiuspala tugitoolisportlastele, kes suudavad ka vaatamata ajavahele suure osa või isegi kõik mängud ära vaadata. Isegi olukorras, kus mänge on tavapärasest rohkem, sest osalevaid meeskondi on senise 32 asemel lausa 48-sa. Isiklikult plaanin oma elurütmist ja kohustustest lähtuvalt vaadata ainult neid mänge, mis jäävad meie ajas hilisõhtusse või varahommikusse ja sobituvad minu igapäevase elurütmiga. Muus osas pole plaanis unetute ööde nimel päevast valget aega maha magada ning endale unevõlga tekitada. Aga usun, et saan ka nõnda piisava emotsiooni kogu turniirist kätte. Igal juhul olen põnevil ja huvitavateks mängudeks valmis.

Selline pikem ja teistmoodi sai tänane postitus pärast pikemat pausi. Tundsin, et nõnda on parim viis vahepealsed mõtte kirja panna. Loodetavasti on nii ka huvitav lugeda 🙂 Loodetavasti varsti olen tagasi 🙂