Vahepealne aeg viimasest postitusest on märkamatu kiirusega jälle mööda läinud ja nüüdseks on juba jõulud ja aastalõpp lähedal, aga veel on võimalik sellest aastast viimast võtta.
Detsembrikuu esimeses pooles toimus minu jaoks kulminatsioon peamiselt koorihooaja esimeses pooles. Toimusid kaks jõulukontserdit Viljandis ja Tartus, mis andisid suures ühendkooris lauldes väga hingelise elamuse ka lauljale endale. Põhiteoseks oli Urmas Sisaski “Jõuluoratoorium”, mis on lauljale mitmes mõttes nõudlik, aga samas ka väga jumaliku, rõõmsa ja kohati üleva kõlapildiga teos. Lisaks esitasime ka mitmeid selle suvise Iseoma laulupeo laule, mis sobisid hästi põhiteose kõrvale. Kuna õppeprotsessis oli mitmeid raskendavaid tegureid, et tervikut hästi toimima saada, need raskused jätaks protsessi, siis tundsin ennast mõlema kontserdilõpus väga hingeliselt puudutatuna ning emotsionaalne pool tükkis esile. Kindlasti teate seda tunnet hästi oma elust, kui vahel on sihtkohta jõudmine arvatust raskem, aga vaatamata raskustele saab lõpptulemus ikkagi küllalt hea. Minu jaoks olid detsembri 2 esimest nädalat kindlasti esimesteks kulminatsiooni kohtadeks selles kuus.
Eelmine nädal möödus E-R ni osas suuresti töiselt. Reede järel tabas mind väike tervislik tagasilöök: paar päeva palavikku, röga ja nõrkust, kuid õnneks ei midagi enamat. Ilmselt oli haigestumine seotud nii viiruste väga tiheda levikuga praegusel ajal, kui ka keha immunsüsteemi nõrgenemisega pärast suurt pingelangust seoses kontsertide õnnestumisega. Sinna lisandus otsa aktiivne töönäda. Kuidagi imelisel kombel sain ma puhkepäevade lõpuks jälle piisavalt terveks, et aastalõpu toimetustega tavapäraselt jätkata. Loodetavasti toimub edaspidi ainult keha taastumine ja energia tuleb ka taas üha rohkem tagasi.
Töö mõttes on nüüd sel aastal veel ees jõulude tuleku kulminatsioon, valmistumine aastavahetuseks ja selle tulek.
Detsembrikuus on toimunud ja on veel toimumas mõned kohtumised lemmikutega ning oma lähedastega/sugulastega, sest aastalõpu aeg on ju selleks parim, et endale kõige lähedasemaid inimesi meeles pidada.
Ma olen jõuludeks sel korral valmistunud omal tavapäraselt moel. Viimastel aastatel eriti olen umbes iga detsembrikuu algusest kuulanud jõudu mööda erinevat muusikat ja vaadanud seriaale, loomaks endale õiget jõulumeeleolu. Igakord lihtsalt vahetan veidi järjekorda, et erinevus oleks tuntav, ja samas seda näitab ka ära sisemine tunnetus, milline on aasta eelnevalt välja näinud. Nt meeldivad mulle: Mr Beani sarja osad alati just endale sobival ajal ära vaadata. Lisaks alati tore kuulata Beethoveni ja Mahleri sümfooniaid just aasta viimasel kuul, sel aastal oli võimalik lisada kuulamis listi ka viimaste aastate laulu- ja tantsupeod. Aga neid näiteid on veel. Sel aastal ma lihtsalt tunnen ennast jõulukuul olulisemalt õnnelikuna, kui olen seda eelnevatel aastatel tundnud. Eks sellel on omad mõjuvad põhjused, aga tore on lihtsalt elu nautida ja pakkuda endale soovitut.
Soovin kõigile oma lugejatele rõõmuküllast ja rahulikku jõuluaega! Veetke aega oma lähedastega ja kuulake neid päriselt! 🙂
NB! Kuna tänane postitus sai kirjutatud veidi haigusest taastumise pealt, soovin aasta viimase postituse teha veidi hiljem, et mõned olulised teemad eraldi kokku võtta.
Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi 
Lisa kommentaar