See nädal on minu jaoks eriline 3 põhjusel. Esiteks olen saanud nautida oma selle aasta viimast ametlikku puhkust töölt. Teiseks toimus K 26.novembril veebruarikuus Itaalias toimuva taliolümpiamängude tule süütamise tseremoonia Kreekas, Olympias, iidses kreeka pühapaigas, kust omal ajal olümpiamängude traditsioon alguse sai. Kolmandaks algab tänase 1.advendiga jõuluootuse periood, mis igakord on siiski veidi erineva tunnetusega, sest ülejäänud aasta enne pühade perioodi on olnud eelmisest erinev. Räägin kõigest järjekorras.
Kõigepealt puhkusest. Aasta viimasel 10 päevase puhkuse puhul olen pööranud tähelepanu eelkõige vaimsele ja füüsilisele taastumisele ning positiivsete emotsioonide kogumisele. Ma olen kohtunud kindlate inimestega, kelle minu elus olemine annab mu elule palju juurde ning on alati vastastikku kasulik. Ma olen kohtunud oma parimate sõprade/sõbrannade, tuttavate ja lähimate sugulastega. Lisaks olen kogunud positiivsest emotsiooni nt spordivõistluste nautimisest ja erinevate sarjade või filmide vaatamisega nii kinos kui ka koduses keskkonnas. Omal kohal on olnud ka oma igapäevaste hobidega tegelemine. Kokkuvõtlikult olen oma puhkuse sisustanud positiivsete tegevuste ja emotsioonidega, et olla valmis aastalõpu pingutuseks tööl ning muudes valdkondades. Selline õigel ajal võetud puhkus on aidanud vahepeal minu elus toimunud sündmused üle vaadata ning seada sihte edasisteks ettevõtmisteks. Jään oma puhkuse kvaliteediga väga rahule.
Olümpiamängude maagiast. Iga kord, kui Kreekas, Olympias süttib järjekordsete olümpiamängude tuli tunnen hinges suurt pühalikkust ja erilisust. Eks eestlastele on oluline laulupidu, aga kreeklastele olümpiamängud. Minu jaoks on olümpiamängude pühalikkus säilinud ka 21.sajandi segases ja keerulises maailmas. Midagi nii püha ja puhast toob emotsionaalsest kosutust ja puhastust hingele ka keerulistel aegadel.Kahjuks küll ei kehti enam reegel, et olümpia ajaks katkevad kõik sõjad kogu maailmas. Minu jaoks kõlab olümpia hümn alati kõige paremini just kreeka keeles, sest see on algne keel, milles pühalik hümn kirjutati. Lisaks hindan olümpiamängude puhul veel kõike traditsioonilist, mis on seotud olümpia toimumisega juba algusest peale. Jah, ma nõustun väitega, et suveolümpiamängud on kasvanud väga suureks spordipeoks, sest osalejate ja toimuvate alade arv on pidevalt suurenenud ning seetõttu ehk on raskem tunda traditsioonilist olümpiamängude erilisust, kuid see on siiski alati olemas, lihtsalt oleneb palju vaatajast. Seda enam on minu silmis just taliolümpiamängud säilitanud rohkem traditsioonilist tunnetust olümpiamängude erilisusest, sest toimuvaid alasid on vähem ja osalejate arv ka selle võrra väiksem. Minu jaoks on alati pühalik aeg iga tule teekonna algus Kreekas, kus tuli liigub ringi mööda riiki ja seejärel teatud päevade möödudes alles antakse tuli lõplikult üle järgmise olümpiamängude korraldaja maa esindajatele. Sellega austatakse alati traditsioone, mis on kestnud sajandeid. Loomulikult on ka tule teekond igal korraldaja maal eriline, sest iga riik soovib esile tuua enda jaoks olulisi asukohti ja kultuurilisi väärtusi. Seega on minu jaoks kogu protsess tule teekonna algusest Kreekas kuni tule süttimiseni olümpiamängude avatseremoonial üks väga pühalik aeg, mille sisuks on ootus suurte hetkede toimumiseks. Ma olen suur spordifänn ja samas ka traditsioonide austaja seetõttu ka sellised mõtted ja tunded olümpiamängude kohta.
Ja viimaks jõuluootusest. Jõuluootuse algus annab alati mõista, et järjekordne aasta on lähenemas oma suure kulminatsioonini. Jõulud on periood, kus on esikohal inimlikud väärtused ja saame tunda rõõmu kõigest, mis on meie elus hästi ning oluline on tunda hinges rahu, et lasta sel kõigel end energeetiliselt kõrgematele sagedustele kanda. Jah, mõistan, et väiksete laste jaoks on oluline, et jõulurõõm seostub kingituste saamisega, aga vanemaks saades tekib üha rohkem mõistmist, et kõige olulisemad on meie lähedased meie ümber ning nendega koos veedetud kvaliteetaeg kaalub üle kõik kingituste väärtused, mida saab jõuludeks teha. Jah, paraku suurendab jõuluaeg ka vägivaldsust üksteise suhtes, sest pikad pühad toovad esile emotsioonid ja kurjuse, mis on kiiretel aegadel rohkem vaka all püsinud. Eks selles on peamiselt süüdi ebastabiilne elukorraldus meie ümber, mis paneb meid igapäevaselt proovile esitades meile väljakutseid, millega kõik meist ei suuda alati selliselt toime tulla nagu me seda oma siiruses elu suhtes loodame. Nii tekivad pinged, mis kanduvad paraku üle paarissuhetesse ja nii on kannatajateks inimesed, kellele peaksime pakkuma selles maailmas hoopis suurimat turvatunnet. Positiivse poole pealt kujuneb igal aastal jõulu energeetika ainulaadselt uuesti, seega on võimalik, et vaatamata muudele raskustele ja läbielamistele sünnib midagi erakordset. Jõuluootuse perioodil peaksime rohkem kuulama, mida meie keha soovib meile päriselt öelda. Peame oma keha märke endale tõsiselt võtma, et rohkem lugupidamist enda suhtes üles näidata, siit saab alguse enesearmastus ja lugupidamine enda suhtes. Lisaks on võimalus mõelda, mis või kes on meile selles elus tegelikult olulised ning oma tähelepanu kindlatele tegevustele või inimestele suunata. Jõulude periood on rahu ning vaikuse aeg, enam pole kohta kiirustamisele, mis meid ülejäänud aastal niikuinii igapäevaselt saadab.
Selliste pühalike mõtetega soovin kõigile ilusat jõulude ootamise perioodi! 🙂
Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi 
Lisa kommentaar