Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi

Kindlasti on seda teemat juba varasemalt korduvalt käsitletud erinevates võtmetes. Mina käsitlen enesearmastust puhtalt ülitundliku inimese vaatepunktist lähtuvalt. Kõige lihtsama käsitlusena on enesearmastus oskus ennast armastada just sellisena nagu ma olen siia ilma loodud, koos kõikide oma plusside ja miinustega, mis minu isiksuse juures esinevad. Ennast armastamata on väga raske armastada maailma enda ümber. Jah, on võimalik ju ajutiselt tähelepanu endalt kõrvale saada, hoolitsedes ainult teiste eest enda ümber, aga nii petame ainult isennast, sest lõpuks tuleb ikkagi enda juurde naasta ning nähtav pilt ei pruugi meile üldse meeldida.

Ülitundlikuna olen eeskätt pidanud leppima kõigi nende eripäradega, millest olen ka oma eelnevates positustes pikemalt kirjutanud. Kõige raskem ehk on olnudki süvendatult kohaneda enda tundlikkusega tervikuna. Kogu elu väga detailne tajumine mõjub teinekord väga väsitavalt ning esitab igapäevaselt väljakutseid, mida mittetundlik inimene ei oskaks üldse ettegi kujutada. Ometi olen just viimastel aastatel, kui on esinenud erinevad vaimselt väga väljakutsuvad ajaperioodid minu elus suurt tähelepanu tundllikuse erinevatele vormidele enda isiksuse sügavamal tasandil. Need kokkupuute punktid on toonud esile väga palju erinevaid emotsioone, sest loomulikult pole tõehetked olnud alati nii meeldivad, kui ma ise sooviksin ennast igapäevaselt oma kehas tunda. Aga pärast esmast emotsioonide lahtumist on tekkinud mõistmine ning justkui lahtumine endas, just sellisena ma olengi kõige erilisem. Lisaks positiivsetele külgedele esineb minus ka negatiivseid külgi, mida ma ei tohi häbeneda, vaid pean lihtsalt õppima ennast paremini reguleerima, et negatiivsete külgede mõju minu igapäeva elule oleks võimalikult väike. Sealjuures tuleb endaga alati ausaks jääda, et enda negatiivseid külgi ei ole kunagi võimalik täielikult maailma eest ära peita, sest kuskil ikkagi tekib elus olukord, kus pannakse meie olemus tervikuna proovile, et näha, kui hästi oleme õppinud endaga toime tulema.

Läbi viimaste aastate raskete kogemuste on empaatia ja armastustunne enda suhtes järjest süvenenud. Rasketel aegadel olen üha rohkem kogenud mõistmist enda ülitundliku isiksuse suhtes. Minu ellu on õigetel hetkedel olnud ja tulnud inimesed, kes on olnud toeks ning julgustanud mind olema mina ise kõige parimas võtmes. Nad on mulle suunanud palju armastusenergiat, mis on pannud mind endasse jälle rohkem uskuma. Vahel on vaja sellist suurt armastusevoolu kogeda, kui kaob usk enda isiksusse ja selle sobimisse ühiskonda tervikuna. Tean, et pikemas plaanis pean suutma ka läbi endast tuleneva armastuse ennast kõige paremini reguleerida, aga seniks on õigete inimeste tugi minu jaoks väga vajalik. Eks ülitundliku inimesena jääb õigete inimeste tugi alati vajalikuks ka siis, kui ülitundlik inimene ise on enesekindel, sest ülitundliku inimese päris mõtted on sellised, mida saabki ainult õigete inimestega täielikult jagada. Õigete inimestega on võimalik kogeda täielikult turvalist keskkonda, kus ülitundlik inimene päriselt vaimselt maha rahuneb ja saab oma hinge täielikult teisele inimesele avada.

Leppides täielikult, et detailine maailma tajumine ning väga suur tundlikkus erinevate seisundite korral nt emotsionaalne väsimus, mured, igatsustunne ja õrna hingelisus on minu igapäevase elu osaks, sain ma muutuda enda suhtes empaatilisemaks ning ennast hoidvamaks ja armastavamaks. See ongi enesearmastuse kõige siiram vorm, kui päriselt õpid ennast tundma ja aktsepteerima sellisena nagu oled siia ilma loodud. Viimastel aegadel on seeläbi esinenud palju lahtumist ning kergendustunnet nagu suur koorem oleks õlgadelt langenud. Võib-olla selliseks võtme sõnaks edaspidises elus saab olema toimetulek iseendaga austades ise täielikult enda kõiki eripärasid, mida olen selles elus elamiseks kaasa saanud.

Enesearmastust ei pruugi alati olla lihtne hoida soovitud tasandil. Just olukordades, kus kipume enda edukust teiste omaga võrdlema võib meie armastus enda suhtes vägagi kahjustatud saada. Lisaks võivad halvasti mõjuda teiste vihahoos või raskes emotsionaalses seisundis öeldud märgilised sõnad meie aadressil. Liiga tihedad mõtted selles suunas, kuidas teistel on kõik justkui näiliselt paremini võrreldes meiega, hakkavad ajapikku kindlasti enesekindlust ja enesearmastust tublisti hävitama. Selliste mõtteviisidega kodeerimine endasse negatiivset mõtlemist, mis hiljem hakkab realiseeruma erinevate raskustena meie elus, sest mõtleme pidevalt kõigele, mis on meie elus veel puudu ja seega tuleb ainult puudust üha juurde.

Muidugi teine teema on võtta kellegi edukus endale eeskujuks siira soovina ka elus midagi suuremat saavutada või endast sügavamat jälge maha jätta. Sellistel juhtudel mõjub teiste edukus motiveeriva näitena, et ka mul on võimalik teiste näitel edukas olla. Seeläbi tekib motivatsioon ja hasart midagi erilist saavutada, mis läbi pika töö ja pühendumise viib meid enesearmastuse suurenemiseni. See on parim, mis saame enda armastamiseks teha, kui näeme, et oleme võimelised oma eesmärke ja unistusi siin elus edukalt ellu viima. Soovitan selliste eesmärkide saavutamisel edasi liikuda väikeste eesmärkide kaupa, et rõõmustamise hetki oleks rohkem, mis aitaksid väikeste sammude abil astuda suuremaid samme teel suurema enesearmastuse poole. Enesearmastuse suurendamisel võib abi olla ka teiste inimeste headest sõnadest. Minagi nt sain täna kogeda enda jõusaali treeneri poolt sõnasid uue kava läbi tegemisel, et olen vahepealsel iseseisva töö tegemise ajal teatud nüanssides arengu mõttes palju edasi liikunud. Minu jaoks mõjusid need sõnad väga sügavalt ja toetavalt, suurendades korraga ka enesearmastust.

Järjepideva enesearmastuse kujundamisel ei tohi kunagi unustada, et kõik me oleme eripärased inimesed, mis toimib ühe inimese puhul ei pruugi teise puhul toimida. Meil kõigil on omad abilised, mis või kes aitavad meil õigele teele tagasi jõuda. Tuleb leida ja luua julgelt oma teekond, mõelda läbi enesearmastuse alustalad ja põhimõtted, mis aitaksid meil elus ennast armastada. Kõige raskem ongi endale elus ausalt otsa vaadata ja mõista kõiki oma olemuse tahke ning õppida nendega koos elama. Ju siis on sellel omad põhused, miks peame praeguses elus just sellistena siin ilmas elama ja kogema. Ükski asi ei juhtu elus põhjuseta. Igal juhtumil/sündmusel on oma laiem mõte, mis peaks meid viima lähemale oskusele väärtustada senisest enam oma igapäevaelu ja tervikuna võimalust elada. Nii olen ka endas jõudnud tõdemuseni, et just ülitundllik olemine on minu jaoks selles elus kingituseks mitte karistuseks, et elu raskemaks muuta. Tänu oma sügavale maailma tajumisele on mul võimalik kogeda palju sügavaid väärtusi selles elus ja kohtuda inimestega, kelle hingedes on ka palju sügavust. Mul on võimalik luua midagi sügavamat ning tähendusväärsemat selles elus võrreldes sellega, kui ma oleksin sündinud mitte tundliku inimesena. Just selline tõdemus ongi mind pannud ennast iga aastaga üha rohkem armastama ning hindama oma erilisust, andnud mulle vaatamata suurtele raskustele ja tagasilöökidele üksjagu enesekindlust juurde, et elus on siiski kõik saavutatav ja unistused on täidetavad. Nüüd edaspidi pean lihtsalt sellele loodud vundamendile üha uusi korruseid peale ehitama, et seeläbi enesearmastust veelgi suurendada.

Enesearmastus kujuneb läbi paljude eriilmeliste kogemuste meie elu jooksul. Kunagi ei saa öelda, et jõuame sellel teekonnal sihtpunkti, sest olud meie ümber on pidevalt muutuvad: elukorraldus, muud muutused meie ümber, mis pole meist endist sõltuvad. Igas ajahetkes tuleb leida midagi, mis aitab leida sisemist tasakaalu ja loob enesetunde, et meil on enda seltsis hea olla. Kõige tähtsam elus ongi õppida eeskätt enda seltsis edukalt elama ja muutuda enda elus otsustajaks ning julgelt tegutsejaks-enesearmastajaks. Ainult läbi vaimse seisundi muutumise saavad meie ellu tulla inimesed, keda oleme valmis ise armastama ja kes armastavad ka meid. Koos saab luua kogemusi, mis annavad elule ja elamisele tervikuna täiesti uue väärtuse. Läbi selliste kogemuste oskame ka ennast inimestena rohkem hinnata ning armastada, kui mõistame elu põhiväärtuseid ja kogeme neid sügavalt. Enesearmastus saab alguse meist endist, julgegem siis ennast siiralt ja ausalt armastada 🙂

Järgmises postituses juba järgmine tahk armastuse teemadel.