Esimene aasta blogi pidamist
Natuke rohkem kui üks aasta on möödunud päevast, mil tegin antud ülitundliku inimest tutvustavas blogis oma esimese postituse. Minus valitses suur ootusärevus ja põnevus, sest oli suur soov ülitundlike inimeste olemust lähemalt blogi lugejatele selgitada. Samas oli ka palju tundmatut maad ja mõtteid, kuidas ikkagi kõik minema hakkab. Nüüda aasta aega hiljem on saanud käesolev blogi osakeseks minust 🙂
Ma tunnetan, et olen saanud enda olemust ausalt ja siiralt väljendada ilma erilisi filtreid kasutamata. Kogu kirjutamisprotsess pole läinud päris ootuspäraselt, sest aktiivsematele kirjutamisperioodidele on järgnenud pikemad vaiksed perioodid, kui pole midagi kirja saanud või siis kirjutan sel perioodil üsna vähe. Palju on esinenud perioode, kus ma ei ole saanud koheselt esmaseid tekkinud mõtteid kirja panna. Peale on aga tulnud üha uued mõtted, nii on esmased mõtted muutunud ja jäänudki lihtsalt mõteteks enda peas, mis ajapikku on ununenud. Uuel blogimise aastal proovin selle probleemi seljatada, kirjutades esmaseid mõtteid jooksvalt üles, et need ei jõuaks veel muunduda. Kuigi teisalt on hea vahel lasta teatud mõtetel pikemalt seedida, et saaks need siis väga teadlikuna ja kindla veendumusega kirja panna.
Igal juhul olen saanud juba esimesel kirjutamise aastal enda kohta ühtteist teada. Kõik need teadmised ja äratundmised on tulnud kasuks, et saaksin selles elus ning maailmas veelgi paremini hakkama vaatamata kõigile eripäradele, millega tuleb ülitundlikuna toime tulla. Loodan, et järgneval aastal suudan enda tundma õppimisel veelgi sügavamate kihtideni jõuda.
Loodan, et kõik lugejad on enda jaoks midagi sellest blogist kasulikku leidnud või vähemalt on tekkinud äratundmisrõõm, et ka Teil endal on sarnaseid hetki elus esinenud ja siis tunnete, et Teil parem läbi teiste näidete ka enda elule ausama pilguga otsa vaadata.
Puhkuse mõjudest
18 juuli-4.august viibisin 18 päevasel suvepuhkusel. Külastasin erinevaid kultuurisündmusi ja asukohti üle Eesti. Lisaks kodusele Tartu piirkonnale käisin veel Kuressaares, Narvas, Jõhvis, Toilas, Pärnus ja Tallinnas. Kuna sügisest-kevadeni perioodil olin erinevate kohustuste tõttu üsna paikne ning ei saanud väga Tartu kandist eemale liikuda, siis seda nauditavam oli puhkuseajal Tartust eemal viibida ja Eestimaa suve võlusid nautida. Puhkus täitis igati oma eesmärgi, sain vaadata otsa oma igapäevastele eluküsimustele veidi kaugema pilguga. Teadliku valikuna viibisin selle puhkuse jooksul üsna palju aega omaette, et oleks võimalik mitmed teemad selgeks mõelda ja samas vaimselt päriselt puhata. Seejärel on rohkem inimestega suhtlemine muutunud ka minu jaoks jälle nauditavamaks võrreldes vahepealse ajaga, kui lihtsalt vaim oli aktiivsusest väsinud.
Puhkuse väljasõitude asukohtade valik oli lihtne, soovisin peamiselt peatuda kohtades, kus polnud mõnda aega või isegi aastaid juba jõudnud. Nii sai käidud Kuressaares, Narvas, Toilas ja Jõhvis. Väga suur rõõm oli nendes kohtades tagasi olla ja tajuda erinevate paikade energeetikat ning näha muutusi, mis on vahepealsetel aastatel nendes piirkondades toimunud. Tallinnas kogesin juba traditsiooniliselt tuttavat energiat ja asupaikasid, kuid nüüd uues energeetikas, milles elan oma elus praeguses ajahetkes. Jään tagantjärele oma aktiivse ning mitmekülgse puhkusega väga rahule, et leidsin Eestimaa erinevaid paiku külastades enda ellu uue energeetika, mille abil saan uutele väljakutsetele oma elus edukalt vastu astuda 🙂
Viimase eluaasta ülevaade
Märkamatult on jälle 9.august kätte jõudnud ja on aeg tähistada oma järjekordset sünnipäeva sel maisel teekonnal 🙂 Viimane eluaasta on olnud mitmes mõttes väga õpetlik läbi erinevate raskuste, aga samas ka rõõmu toov, sest käesolevaks ajahetkeks on mitmed olulised inimesed kindla koha minu elus leidnud, kellega koos tegutsedes saan ennast igapäevaselt vaimselt ja füüsiliselt edasi arendada.
Peamised raskused ja õpetused, mida sel aastal kogesin:
- Ebasümpaatia ja mõistmatus minu ülitundliku olemuse suhtes eelnevas spordiklubis sundisid mind leidma jõutreeninguteks uue spordiklubi. Tunnetan, et neid hingehaavu ravin siiamaani, kuigi nende raskuste mõju lõppes minu jaoks veebruarikuuga. Loodan, et järgneva eluaasta jooksul suudan selle kogemuse täielikult seljataha jätta. Võtmekohaks saab haavatud olekukst vabanemine viisil, et ma ei muutuks läbi elatu tõttu ise jäiseks, tundetuks inimeseks, vaid oleksin ikkagi maailmaga õrn ja avatud edasi.
- Õpetliku poole pealt sain mitu korda valusalt vastu näppe, kui jäin kindlaks oma põhimõtetele ja vaadetele, kaotasin enda jaoks mitu erilist inimest enda elust. Mõned lahkumised olid ka paramatatud, mõtlen neid hetki, kui eelnevas spordiklubis lahkusid mulle meeldivad treenerid järjepanu. Aga õnneks on nad asendunud inimestega, kes mõistavad mind väga hästi või püüavad teha kõike minu mõistmiseks. Seega võib öelda, et on olnud tegemist elu paratamatu protsessiga, millega tuleb meil kõigil leppida. Kõik suhted ei siin elus ei olegi mõeldud pikalt kestma ja mõned neist tulevad meile ainult teatud olulisi nüansse selles elus õpetama.
- Lisaks sain kogemusi, kus madalama energiasagedusega inimeste kadedus või mõistmatus minu suhtes, pani neid minu suhtes halvasti käituma, põhjustades sellega asjatust stressi, kuid õnneks on praeguseks need probleemid lahenenud ja enam mingeid negatiivseid kogemusi pole viimasel ajal esinenud. Ma olen endale selgelt sõnastanud, et meil kõigil on sinu elus omad kogemused, mis on põhjustanud meie käitumismustrid ja reageerinud ühele või teisele olukorrale. Seega tulebki elu võtta sellisena nagu see meile paistab, ainult läbi endapoolse akadeemilise ja teadliku käitumise saame maailma muuta paremaks kohaks meie kõigi jaoks.
Positiivsed tähelepanekud viimase eluaasta kohta:
- Jätkasin aktiivselt jõu- ja rattatreeningutega ning praeguseks hetkeks olen võrreldes aasta taguse ajaga kindlasti oma füüsilisi näitajaid parandanud. Siiski otsustasin, et neid on parem mõõta järgmise aasta kevadel, kui olen juba 1 aasta jõusaalis saanud ära käia, siis saan adekvaatsema pildi vahepeal minuga toimunud muutustest.
- Sügavad vaimsed õppetunnid on aidanud vaateid elule ümber hinnata ja nii on minu suhted teatud oluliste inimestega kogu aasta jooksul paremaks muutunud. Ma lähtun põhimõttest, kuidas mina ise saaksin muutuda maailma suhtes mõistavamaks, et harmooniat maailmaga suurendada. Seeläbi hakkab ka maailm mind ennast paremini mõistma 🙂 Aga kunagi ei kavatse ma seejuures oma põhiolemusest eemale minna vaid tegutseda endaga sügavas kooskõlas kõigis küsimustes enda elus. Nii liigun üha lähemale oma tõelisele missioonile selles elus.
- Ma olen mõistnud, kes on tõeliselt minu inimesed, ma olen võtnud vastu elu selged märgid ja teinud omalt poolt kõik, et neid inimesi oma elus vääriselt ning suure armastusega kohelda, et nad sooviksid ka edaspidi minu elus viibida 🙂
- Kooriga oli ka kiire laulupeo aasta, mis sisaldas aktiivset tegutsemist koorijuhatuses ja lisaks laulupeo mõttes kontaktisikuna tegutsemist. Suur töö sai edukalt tehtud ja hooaeg oli igati edukas kõigi tegureid arvestades. Ma olen üliõnnelik, et meeskoor oskas minu suurt panust hinnata, see puudutas mind hingeliselt väga. Nüüd, kui uus lauluhooaeg on varsti algamas olen väga motiveeritud ja põnevil, et uuel lauluhooajal ka võimalikult palju head oma koori jaoks ära suudaksin teha 🙂
Kokkuvõttes oli viimane eluaasta väga tegus ja võtsin sellest kõik kogetu just sellisena vastu nagu see sai kirja pandud. Eks elu on alati selline, et soovime rohkem ideaalsemaid olusid, aga elu teeb alati oma keerdkäigud, et meid proovile panna, kui väga me ikkagi soovime oma eesmärke saavutada. Loodan, et uuel eluaastal oskan eelnevalt kogetud enda kasuks tööle panna ja saavutada seeläbi mitmeid soovituid eesmärke. Igal juhul ma olen uue eluaasta suhtes põnevil ja valmis uuteks väljakutseteks 🙂 Aitäh armsad lugejad, et olete olnud ja olete ka edaspidi koos minuga sellel põneval enesearengu teekonnal 🙂
Lisa kommentaar