Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi

Viimase kuu energiad

Märkamatult ongi jällegi viimasest postitusest 1 kuu mööda saanud. Küll see aeg ikka lendab kiiresti, kui on palju aktiivset tegutsemist ja ei jõua alati kõigil sündmustel kätt pulsil hoida 🙂

Maikuule andis selgelt tooni tõsiasi, et kuu alguses oli periood, kus 16 päeva jooksul oli 11-st 12-tunnilist tööpäeva, mis mõjusid väga raskendava tegurina samal ajal toimunud tugevatele jõusaali ja rattatreeningutele ning ka aktiivsele kooriperioodile. Asendamtuse fenomen töökohal on minu jaoks ületamas igas mõttes hea tava piire. Tundsin selgelt, et kogu organism toimetas üsna viimase piiri peal. Kindlasti on sellest perioodist edasiseks palju kõrva taha panna.Tunnetan, et elu annab mulle selgeid märke, milliseid muutusi oma elus pean tegema hakkama. Loodan, et lähemad kuud toovad minuni soovitud võimalusi need muutused ellu viia, et tunda ennast igapäeva elus veelgi väärikamalt.

Seejärel tuli küll 2 nädalat praktiliselt töövaba aega, sest oli vaid 4 tööpäeva 14 päeva jooksul. Proovisin teha kõik endast oleneva, et leevendada tekkinud unevõlga ja laialdaselt värskust organismi saada, aga kõige tähtsamal hetkel siiski kahjuks tervis andis järele… Muidugi oli sellel hetkel hinges suur viha, et jälle valede tegurite mõjul satuvad ohtu minu jaoks tegelikult olulised tegevused, aga sel hetkel viha lahtus kiirelt, sest vaja oli keskendudagi just enda suurematele eesmärkidele.

Nii hakkasin päev ennem tähtsat koori esinemist ja paar päeva ennem Tartu rattarallit tundma oma kehas esmaseid halvenemise märke.. Õnneks koori esinemist antud seisund ei jõudnud veel mõjutada ja lauluhääl oli ka täitsa heas konditsioonis ning esinemine läks edukalt. Aga tekkis mure rattaralli võistluse osas. Tegin kõik endast oleneva. et enda tervist paar päeva turgutades paremasse konditsiooni saada. Siiski oli võistluspäeva hommikul selline imelik tunne organismis. Vaimselt olin hästi pingutuseks valmis, aga mure oli siiski, kuidas organism pingutusele vastu peab.

Juba 64 km-se distantsi alguses andis endast raskendava tegurina märku kohati väga tugev vastutuul ja üldse olid tuulised olud kogu sõidu vältel. Sain aru, et ülihead aega seekord ei suuda sõitma minna ja tuleb vaadata, kuidas rasketes oludes mõistusega sõites kenasti lõpuni välja jõuda. Esimene osa Nõkku oli enamasti tugeva vastutuule tõttu väga raske. Ilmselt mõjutas ka tervislik seisund olukorda. Nõkku jõudes oli väsimust juba tunda üksjagu. Õnneks aitas teeninduspunktis saadud vajalik kosutus ja puhkehetk järgmisel peamiselt allatuule lõigul Vana-Kuusteni kenasti oma keha käima saada ning arendada sõidutempot, mis oleks paremates oludes võinud olla juba algusest peale võimalik. Vana-Kuustes teadsin, et nüüd tuleb lihtsalt omas tempos lõpuni sõita. Ja nii suutsin õnneks ka üsna ühtlast tempot järgneval lõigul kuni Ülenurme teeninduspunktini hoida. Ülenurmel võtsin kiire joogi ja siis võimalikult kiire lõpuosaga suutsin vaatamata erinevatele teguritele kenasti Turu tänaval sõidu lõpetada ajaga 2 tundi ja 50 minutit.

Tagantjärgi olen enda üle uhke, et antud oludes sellise pingutusega siiski edukalt hakkama sain. Eks see näitab, et töö endaga ja tehtud muudatused treeningute ülesehitusel on mind edasi viimas õiges suunas, tuleb lihtsalt oma tööga jätkata. Loomulikult on tegureid, mida parandada, aga eks selleks oligi taolist sõidukogemust vaja, et saaksin omad järeldused võistlusest teha 🙂 Pärast võistlust oli suur pingelangus, et tähtsad tegevused sel nädalal siiski õnnestusid. Organism andis veelgi rohkem järele ja nii tuli läbi teha paari päevane haiguseperiood. Õnneks eelmisest laupäevast peale olen jälle saanud oma tavapärases aktiivses rütmis edasi tegutseda.

Vaatamata kogetud raskustele tean, et pean püsima oma eesmärkidega õigel kursil, sest tehtud töö kannab vilja, kui endasse uskuda ning olla oma tegutsemises järjepidev. Lihtsalt on vaja veelgi rohkem enesearmastust ja endast hoolimist ning paremat kohanemist, et välised tegurid ei pääseks nii palju minu elu mõjutama. Tuleb vabaneda kõikidest takistustest, mis ei luba pühenduda ja ei aita enam kaasa enda missiooni täitmisele, et tõusta selles elus veelgi kõrgematele tasanditele. Soovin liikuda sellise elu suunas, mis kuuluks täielikult akadeemiliste väärtuste maailma. Eeskätt pean silmas tööalase karjääri leidmist akadeemilises keskkonnas, sest kogu ülejäänud elu juba kuulub kenasti akadeemilisse maailma. Kindlasti olen väga motiveeritud oma põnevat teekonda suuremate unistuste täitumise nimel jätkama.

Raamidest

Ülitundliku inimesena olen endale andnud lubaduse, et ma ei pea oma isikupära säilitamiseks kõikidesse selle maailma reeglitesse ära mahtuma. Ma pean lihtsalt austama, et teised inimesed minu ümber tajuvad maailma teistmoodi ja käituvad ka oma reeglite järgi. Juhul, kui ma ülitundliku inimesena mahutaksin ennast kõikidesse selle maailma reeglitesse, siis ma läheksin kiiresti hingeliselt katki ja kahjustaksin ainult iseennast.

Ma pean alati saama tunda piisavalt palju hingelist vabadust, et luua ja täita oma isiklikku missiooni selles elus, mitte elada teiste missioonide täitmise nimel. Jah, ma olen valmis ennast õiglaselt panustama teiste heaolu kasvatamisesse, kui näen, et see koostöö ühildub minu enda missiooniga selles elus. Aga kui koostöös on palju peale surutud detaile, mis hakkavad mind vaimselt liiga palju ahistama, siis kaob koheselt tunnetus ja seotus enda missiooniga ning valdavaks saab tunnetus teiste missiooni täitmisest.

Muidugi on olemas kompromisside tegemise võimalus, kuid minul ülitundliku inimesena on omad piirid, aga teisel osapoolel omad arvamused, siis kindlasti on võimalik leida kompromisse. Mõlemad osapooled annavad oma vaadetes ning seisukohtades veidi järgi ja edaspidi saabki suhtlus kahe osapoole vahel palju parem olema. Ma olen seda oma elus eriti viimastel kuudel üksjagu palju kohanud. Aga näiteid esineb ka varasemast elust.

Samas esineb ka näiteid, kus teine osapool pole valmis oma vaadetes ja põhimõtetes järgi andma, kuigi ülitundliku inimesena võiksin seda vabalt teha. Tavaliselt ei aita läbirääkimised sellistes olukordades midagi muuta. Tuleb lihtsalt otsusest tulenevate tagajärgedega leppida isegi olukordades, kus ülitundliku inimesena saan esmalt hingeliselt väga haiget ja muutun kurvaks. Ajajooksul läheb valu üle ja fookus liigub tagasi õigesse kohta. Hindan oma vaated antud inimese osas üle ning lasen ta enda elust vabaks. Aeg näitab ise, kas teine osapool siis jääb ikkagi mu ellu või lahkub lõplikult.

Ülitundliku inimesena ma ei hakka kunagi ennast vägisi peale suruma ja meeldivaks tegema. Lasen elul näidata, millised suhtlused on harmoonilised ja millised mitte. Lisaks, millistesse suhtlustesse tuleb rohkem panustada ja teisalt ka jälle vajadusel minna lasta. Sellised vahepealsed variandid, kus inimene nagu on minu elus ja ei ole ka mulle väga ei meeldi. Soovin kogeda enda suhtes täielikku austust ja lugupidamist. Juhul, kui teine osapool tunneb, et ei soovi või ei saa seda mulle pakkuda, siis on parem lihtsalt mõlema osapoole heaolu nimel üksteisest eemale hoida.

Tunnetan, et lähemal ajal on mul jälle rohkem mõtteid, mida oma armasate lugejatega jagada 🙂