Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi

Eks raamid võivad olla nii enda seest tulenevad kui väljastpoolt peale pandud. Kuna endast tulenevad raamid, mida inimene ise endale peale paneb on psühholoogiliselt juba varasemalt palju käsitlemist leidnud, soovin oma postituses keskenduda peamiselt raamidele, mis pannakse ülitundlikele peale väljastpoolt inimese enda tahtevastaselt. Üritan võimalikult hästi anda edasi ülitundliku inimese käitumismustrit taoliste olukordade tekkimisel.

Alustuseks siiski veidi endale peale pandud raamidest. Ülitundlikud inimesed sarnaselt teistele oskavad tunda väga siirast rõõmu, kui nad suudavad ennast ületada ja sellega endale seatud raamidest väljapoole saada, et avardada oma mugavustsooni. Sellistel hetkedel heljuvad ülitundlikud inimesed suurest rõõmust justkui mööda universumist ringi tundes uhkust enda saavutuste üle.

Enda senise elukogemuse pealt julgen öelda, et paljud ülitundlikud inimesed on perfektsionistid, kes otsivad maailmast pidevat harmooniat ja võimalikult täiusliku toimimist. Meil ülitundlikel on suured nõudmised eeskätt endile, aga samas ka teistele inimestele. Vahel suudame ise oma elu läbi perfektsionismi prisma vaadates keerulisemaks elada, kuid enamasti oleme sellistes olukordades hea õpivõimega ja paindlikud, et oma elu siiski pidevalt võimalikult lihtsana toimimas hoida.

Nüüd jõuan välja raamideni, mis on ülitundlikele väljastpoolt peale pandud. Kuivõrd olen oma elus korduvalt sellist raamimist minu tahtevastaselt kogenud, siis on hea võimalus nendest kogemustest tekkinud mõtteid siin jagada. Siin tekstis räägin ainult vaimsetest raamidest, mis on erinevates olukordades tekkinud. Piirdun peamiselt emotsionaalse poole kirjeldamisega, mis esinesid raamimiste korral ja hakkasid tugevalt minu hingelist vabadusetunnet piirama.

Lihtsam on jagada raamimised erinevateks etappideks. Esimeses etapis tekib ülitundlikul inimesel arusaamine, et kuskil keskkonnas on inimene, kes ei poolda ülitundlike inimesi ja ei mõista nende olemust. Lisaks võib juhtuda, et ülitundlikul inimesel endal tekib tunne, et teatud inimtüübi esindaja pole tema jaoks selles elus sobilik. See faas on lihtsalt üldiselt tekkinud olukorra teadvustamiseks, kus tekib siiski teatud vajadus olla vaimselt ärkvel edasiste sammude suhtes.

Teises etapis hakkavad ilmnema kindlad käitumismustrid, kus teine osapool püüab teadlikult ülitundliku inimese olemust maha tehes või ka kindlatesse raamidesse suunates enda ülemvõimu ülitundliku inimese suhtes näidata. Inimtüübilt sobimatu inimene muutub ülitundliku inimese jaoks veelgi ebameeldivamaks ja hakkavad tekkima esimesed negatiivsed emotsioonid teise inimese käitumise suhtes. Sealjuures üritab ülitundlik inimene esmalt mõista teise inimese käitumise tagamaid, milline on teise inimese taustsüsteem, mis võib mõjutada tema käitumist antud olukorras.

Kolmandas etapis hakkab ülitundlik inimene tajuma, et rünnak ja kriitika tema suhtes hakkab juba väga tugevalt energeetilisel tasandil mõjutama igapäevase elu edukat elamist. Lisaks mõjub raskendavalt ka inimtüüblilt sobimatu inimesega koosveedetud aeg. Hakkavad tekkima osalised unehäired ja ärevus. Kõik teises etapis kirjeldatud emotsioonid saavad veelgi enam võimendatud. Kolmandas etapis tekivad ülitundlikul juba selged mõtted, millised võiksid olla lahendused antud olukorrast väljumiseks, kuid esialgu siiski on kaalumisel antud olukorra plussid ja miinused. Ülitundlik inimene proovib leida olukorrale lahenduse, mis ei sunni teda antud keskkonnast lahkuma, aga aitaks võimaluse siiski ellu jääda ja keskenduda põhieesmärkide saavutamisele antud keskkonnas.

Neljandaks etapiks on ülitundlik inimene viidud juba äärmuslike tunneteni. Töötlemine teise inimese poolt on jõudnud tasandini, kus ainukeseks väljapääsuks näib olevat antud olukorrast lahkumine. Lisaks on olukord raskenenud ka ebasobiva inimtüübiga inimese osas. Pidevalt juba vägisi teise osapoolega ühes keskkonnas koosviibimine mitme kuu jooksul on tekitanud kartuse ja foobia teise inimese suhtes. Sellistel hetkedel tajub ülitundlik inimene, et enda kehtestamine ei anna soovitud tulemust. Seal, kus ikkagi üldse ei mõisteta ülitundlikust ja selle eripärasid pole midagi muud teha kui lihtsalt teha hing mingiks ajaks külmaks ning teatada oma lahkumisest sellisest keskkonnast.

Ülitundlike inimeste eesmärk pole paista elus ise kõige tähtsamatena, meie sõna ei pea tingimata peale jääma. Ülitundlikena soovime, et oleksime lihtsalt elu ja teiste inimeste poolt paremini mõistetud. Me ei saa midagi vägisi selles elus teha, sest muidu läheme oma olemusega vastuollu ja siis lähme ise hingeliselt katki. Pikalt negatiivsuses elamine õpetab hindama positiivsust, rõõmu ja headust enda ümber, mis on siiski endiselt olemas, tuleb see lihtsalt enda jaoks jälle üles leida. Ülitundlik inimene ei ole nõus elama raamides, mis mõjuvad meile ahistavalt. Ülitundlikel inimestel on väga lihtne sellisel hetkel kurssi muuta, leida lahendus keskkonnas ja inimeste keskel, kes meid päriselt toetavad sellistel hetkedel.

Lisan veidi otsuse tegemise poolelt mõtteid lisaks. Emotsioonide tekkimisest kuni otsuse tegemiseni, et antud keskkonnast lahkuda käib ülitundlik inimene läbi laiaspektriga teekonna. Esmalt on emotsioonide töötlemine ja emotsioonide mõju enda isiksusele. Seejärel tuleb sisemine arutelu antud olukorra põhjuste kohta. Järgmises etapis tuleb mõelda olukorra võimalike lahenduste kohta ning siis seejärel vajalikud muutused ellu viia.

Olukorras, kus stress ja emotsioonid muutuvad juba väljakannatamatuks käib ülitundlik inimene oma mõtetes läbi kõik võimalikud lahenduskäigud, mis võiksid oodata ees antud keskkonnast lahkumise korral. Seega võib öelda, et ülitundlik inimene suudab sel hetkel väga reaalselt läbi elada olukorra, kui antud keskkonda enam poleks tema elus. Juhul kui need lahendused väljaspool antud keskkonda tunduvad elu jälle rõõmsamaks muutvat ja edasi viivat, siis võtab ülitundlik inimene viivitamata vastu otsuse antud keskkonnast lahkuda. Järgnevalt ootavad ees ülemineku periood uude etappi ja hüvastijätt vana etapiga. Nõnda loob ülitundlik inimene endale uue alguse, mille abil on võimalik jälle enda isiksusest lähtuvalt selles maailmas edukalt tegutseda ja tunda sealjuures oma elu üle siirast rõõmu.