Alustuseks pean kohe mainima, et ma ei räägi siin hüvastijätust kellegi surmaga seonduvalt, vaid olukorrast, kus keegi ülitundliku jaoks väga meeldiv inimene lahkub tema elust, kuid see põhjus tuleneb ainult teisest inimesest, mitte ülitundliku käitumisest.
Ma olen viimastel aastatel sellist protsessi korduvalt läbi teinud, kus mind aidanud inimesed lahkuvad minu elust seetõttu, et nad on otsustanud oma elus enda soovil uutele radadele astuda. Käesolevas postituses soovin välja tuua erinevad faasid, mida ülitundlikuna sellistes protsessides läbi teen.
Ilmselt paljud ütleks nüüd, et inimesed ikka lahkuvad üksteise eludest ja tulevad uued asemele, aga ülitundliku inimese seisukohalt toimuvad need protsessid vaimselt väga sügaval tasandil.
- faas: lahkumisotsusest teadasaamine Hetkel, kui ülitundliku jaoks meeldiv inimene teatab, et on otsustanud oma eluga edasi liikuda uutele radadele, mõjub see otsus ülitundlikule väga terava torkena tema hinge. See mõte ja tehtud otsuse mõju jõuab ülitundlikue inimesele väga kiirelt kohale, tekib kujutlus, kuidas hakkab ülitundliku elu selles keskkonnas ilma selle inimeseta välja nägema. Raske on uskuda seda, mida parasjagu kuuldi, aju soovib kuuldut eitada ja sooviks, et sellist episoodi poleks üldse selle inimese puhul esinenud.
- faas: iseseisev olukorra seedimine Iseseisva olukorra seedimise puhul on tekkinud esmane leppimine olukorraga. Tekib mõistmine, et pöördepunkt ja muutused pole enam antud protsessis võimalikud. Ülitundlikule meeldiv inimene lahkub peagi vaatamata kõigele tema elust, sest see on olnud teise inimese otsus oma eluga edasi liikuda. Kujutluses käivad läbi kõik ilusad mälestused ja ühised hetked, mis ülitundlik inimene sai teise inimesega koos veeta. Lisaks mõtleb ülitundlik tänutundega kõigele heale, mida antud inimene sai talle läbi erinevate kohtumiste ja ühiselt kogetud protsessi jooksul anda.
- faas: viimaseks kohtumiseks vaimne ettevalmistus Viimaseks kohtumiseks valmistumine on ülitundliku inimese seisukohalt kõige raskem osa. Tuleb teostada psühholoogiline pettemanööver, mille käigus proovib ülitundlik inimene vaimselt ennast veel viimaseks kohtumiseks rõõmsaks saada ning heasse tujusse, et nautida oma lemmik inimesega viimast koos olemist. Samas on nendesse emotsioonidesse segatud ka palju kurbust ja olukorraga leppimist. Selline tunnete virr-varr tähendab, ainult üht, tegemist on ülitundliku inimese jaoks väga raske päevaga ja ajahetkega tema elus. Kohtumisele eelnevatel tundidel on ülitundlik inimene väga rõõmus, et näeb veel korra ühte oma lemmikutest. Kohtumine algab ka vastastikuste rõõmu avalduste saatel. Omavahel räägitakse selle kogemuse pealt, mis on olnud. Nauditakse viimast korda ühist tegevust. Antakse edasi kõik tänusõnad ja head mõtted teisele inimesele. Pärast kohtumise hetke aga saabub ülitundlikkuse inimesse energeetiline tühjus tunne, sest nüüd tekib lõplik mõistmine teise inimese lahkumisest ülitundliku inimese elust. See raske tunne jääb kestma sama päeva lõpuni, aga uuel päeval ärgates on juba veidi kergem olla.
- faas: järelvaade ja eluga edasi liikumine Viimases faasis käivad ülitundliku peast ikkagi veel läbi mõtted meeldivast inimesest. Tekib tohutu tänutunne ja respekt teise inimese suhtes. Ülitundlik inimene sõnastab enda jaoks lahti, mida teine inimene talle andis. Lisaks, kuidas saab antud koostööst saadud energiat kõige paremini edasises elus ära kasutada. Selline protsess kestab tavaliselt mõned kuud, seejärel suudab ka ülitundlik inimene lõpuks endale meeldivast inimesest lõplikult lahti lasta ja oma eluga päriselt edasi liikuda.
Loodan, et antud ülevaade aitab mõista, kuidas ülitundlik inimene jätab hüvasti endale meeldiva inimesega. Peagi plaanis veel kirjutada 🙂
Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi 
Lisa kommentaar