Järgmise positusega soovin anda ülevaate, kuidas ülitundlik inimene valmistub kindlaks oluliseks sündmuseks enda elus. Selles postituses toon näite eelmise kevade aprillkuu lõpust, kui toimus oma meeskoori juubelikontsert. (Selguse huvides mõtlen sõna “oma” all meeskoori, kus mina laulan ).
Kirjeldan paari eelneva päeva ja kontserdipäeva meeleolusid ning toimetusi, mida tegin, et olla oluliseks sündmuseks hästi valmis.
Sissejuhatuseks tuleb olude kirjeldusena öelda, et olen oma meeskooris ka juhatuse liige. Viimased peakontserdi eelsed nädalad-kuud oli väga aktiivsed ja sisutihedad ühe suurepärase päeva nimel. Lisaks oli palju proove ja muu elu koori tegemiste kõrval oli hästi sisutihe, eesmärgipärane. Seega esinemis nädalaks olid väsimus ja vaimne pinge üsna kuhjunud.
Kirjeldust peakontserdi nädalast alustan esmaspäevaga, kus mul oli hea positiivse energiaga treening spordiklubis ja seejärel õhtune kooriproov juba kontserdisaalis. Proov läks edukalt ja tundus, et kõik on peaaegu paigas, aga siiski elu olid teised plaanid. Järgnesid kolm 12-tunnist väga töökat ja energiat nõudvat tööpäeva oma praeguses töökohas. Nendel kõikidel päevadel olid siiski mõtted ka laupäevase koori kontserdi juures, sest igal päeval sai veel midagi olulist ära tehtud. Neljapäeva õhtuks olin vaimselt ja füüsiliselt väga väsinud, aga teadsin, kuidas ennast laupäevaks siiski heasse vormi saada.
Selleks kuulasin juba neljapäeva õhtul ja ka reede hommikul sobivat muusikat, et esmalt saada ennast välja kõigist muudest elu mõtetest, et oleks võimalik üldse esinemiseks keskenduma hakata. Siin ongi ülitundliku puhul oluline tähelepanna, et ülitundlik peab enda isiksusest lähtuvalt ettevalmistused tegema. Lisaks muusika kuulamisele kasutasin ka vaimsest ettevalmistust. Pöörasin rõhku mõttetele, kuidas olla enda isiksusest lähtuvalt esinemise ajal õigetes emotsioonides ja et tunneksin ennast suure publiku ees esinedes rahulikult, võimalikult loomulikult. Muidugi hiljem sain selle tunnetuse kontserdi esimeste laulude ajal kätte. Sel hetkel said kokku kaks osa: kontserdieelne ettevalmistus ja reaalne tunnetus kontserdi ajal.
Reedel ootas veel ees üks pärastlõunane treening, mis andis samuti positiivse laengu. Paraku selle järel toimunud viimane kooriproov tekitas ebakindlust, sest tiheda proovigraafiku tõttu oli selgelt näha kooris väsimust ning puudus vajalik särts, mis oli ennem esinemist väga oluline. Tunne oli paraku väga ärev laupäevase kontserdi eel.
Jõudnud koju tundsin lisaks, et tervis hakkab kehvemaks muutuma. Tundsin, et on oht nohu tekkeks ja kurk hakkas imelikuks minema. Sain aru, et pinge ja vaimne väsimus hakkas minu organismist võitu saama. Mõistsin, et edukaks esinemiseks on vaja ennast kokkuvõtta ja jätta muu elu kuni laupäeva pärastlõunase kontserdini kõrvale. Nii tegelesin vaid kahe asjaga: tervise putitamisega, et oleks võimalik üldse uuel päeval esineda ja lisaks vaimse ettevalmistusega, et uuel päeval vaatamata tagasilöökidele edukalt esineda ning lisaks esinemisest rõõmu tunda.
Võtsin appi kõik ravivõtted, mis olid sellel hetkel võimalikud. Ise rõhusin positiivsele mõtteviisile, et lõpuks läheb kõik hästi. Kuulasin teadlikult muusikat, mis aitaks mul muu elu täielikult kõrvale jätta ja samas viia mind kõrgema maailma energeetikasse. Magama mineku eel sai veel lausutud palveid, millises seisundis soovin esinemise päeval olla ja kuidas seda kogeda.
Laupäeva hommikul ärgates oli tunne suhteliselt rahulik arvestades olukorda. Jätkasin veel raviga kaua võimalik ja samas teglesin viimaste toimingutega, mis olid mulle peakontserdi eel määratud. Lõpuks saabus viimase prooviaeg ja minu üllatuseks sain üsna edukalt laulda, see tekitas rahustava tunde. Siiski oli mõistlik proovi järgselt võimalikult rahulikult toimetada. Korralik lõunasöök ja natuke pikali olekut enne esinemist aitasid ennast õiges konditsioonis hoida.
Lõpuks pakkus ka kontsert ise soovitud emotsioonid. Kontserdi alguses esines väga kõrge kvaliteediga meie sõpruskoor Lätist. Seega oli kindel arusaamine, et endal tuleb maksimum anda, et pakkuda hingeilu ja kuulamisrõõmu kuulajatele ka oma koori poolt. Nõnda läkski,kõik laulud õnnestusid ja eriti võimsalt ka lõpuühendkoor koos oma sõpruskooriga Lätist. Kontserdilõpus tõusid kõik kuulajad püsti ja kõlas väga tugev tunnustav aplaus esinejatele. Sel hetkel mul tulid pisarad silma, sest eriti läbi viimaste hetke katsumuste mõjus selline tunnustus rõõmutoovalt. Vaatamata elu väljakutsele olin olukorraga väga hästi toime tulnud. Sellistel hetkedel on väga imeline tunne olla just ülitundlik inimene ja kogeda kõiki emotsioone väga sügaval tasandil 🙂
Kuigi kontserdilõpuks oli hääl kähedamaks muutunud, oli minus ainult siiras rõõm. Järelpeol sain tunda suurt pingelangust, nüüd võis kergendatult hingata, suur töö oli edukalt ära tehtud 🙂
Järgneval paaril päeval oli veel veidi imelik olla, kuid õnneks päris haigeks ma ei jäänudki. Lihtsalt see on ehe näide, kuidas pidev vaimne ja füüsiline pinge teevad kehaga mingi ajajooksul oma töö, kui ei paku sel perioodil kehale piisavat taastumis võimalust. Järgmine kord olen ka ise teadlikum ja targem. Kehtib ka teiste inimeste puhul, aga eriti ülitundlikud inimesed peavad jälgima enda puhul töö ja puhkuse vahekorra tasakaalus hoidmist. Vastasel juhul on oht läbi põleda ja sattuda masenduse perioodi, millest välja tulemine on samuti omaette väljakutse. Seekord sain siiski natuke kosuda ja järgmise nädala reedel olin edukalt valmis sama kavaga uuesti järgmisel kontserdil koos kooriga esinema. Muidugi on see ka näide sellest, kui inimene võtab ennast kokku ja päriselt keskendub kindla eesmärgi saavutamisele, siis on elus kõik võimalik ja elu teeb meiega selles osas siiski koostööd 🙂
Uute juttudeni! 🙂
Maailmast ülitundliku inimese silmade läbi 
Lisa kommentaar